Teenuse õiguslik alus

Riigi õigusaktid:

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 45¹⁵ - 45¹⁷

Linnavolikogu õigusaktid:

Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 25 "Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord" § 4, 6

Linnavalitsuse õigusaktid:

Tallinna Linnavalitsuse 25.08.2010 määrus nr 67 "Tallinna Lastekodu põhimäärus"

Teenuse kirjeldus

Järelhooldusteenus (edaspidi: teenus) on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Teenuse eesmärk on asendushoolduselt või eestkostelt lahkunud täisealise noore iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Tallinna Lastekodu (edaspidi: teenuseosutaja) osutab järelhooldusteenust noortele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinn. Vabade kohtade olemasolul ja kokkuleppel noore rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega (edaspidi: KOV) osutab Tallinna Lastekodu teenust ka noortele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht on väljaspool Tallinna.

Tallinna Lastekodu osutab järelhooldusteenust:

1.   Noortekodu korteris (edaspidi: noortekodu).

2.   Perekodus/asenduskodus.

Järelhooldusteenus on kompleksteenus, mille osutamisel lähtutakse noore juhtumiplaanis hinnatud individuaalsetest vajadustest.

Koos noorega planeeritakse kogu elukorraldust tervikuna (sh tagatakse noorele eluase, vajaduspõhine nõustamine). KOV tagab noorele rahalise toetuse isiklike kulude katmiseks. KOV kannab noore isiklike kulude katmiseks mõeldud raha igakuiselt otse noore pangakontole kui ei ole kokku lepitud teisiti. Noore isiklike kulutuste all peetakse silmas kulusid toidule, riietele, hügieenitarvetele, haridusele, huvi- ja vaba aja tegevustele ning tervise- ja ravikulusid. Need kulud katab noor ise, kasutades KOV-i poolt makstavat toetust.

Teenusele tulles koostatakse koos noorega tegevusplaan, milles lepitakse kokku eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Tegevusplaani koostamise eest vastutab noortekodus elavate noorte puhul noortetöö koordinaator, perekodus/asenduskodus elavate noorte puhul tema usaldustöötaja (edaspidi: vastutav töötaja). Tegevusplaanis püstitatud eesmärkide täitmise vaatavad noor ja vastutav töötaja koos üle vähemalt üks kord kuus, analüüsivad tehtut ja seavad uued eesmärgid järgmiseks kuuks. Noore võimestamisel ja tema oskuste täiendamisel teeb teenuseosutaja koostööd teiste avaliku sektori asutuste ning organisatsioonidega (nt töötukassa, linna avatud noortekeskused), suunates noort kasutama erinevaid avalikke teenuseid.

Teenus sisaldab individuaalset juhendamist sotsiaal-, haridus- ja tööhõiveküsimustes ning igapäevaelu kohustustega toimetulemisel, tuge toimetulekuoskuste arendamisel (sh eelarve planeerimisel), sotsiaalvõrgustiku säilitamisel või loomisel ning nõustamist ja suunamist vaba aja tegevuste planeerimisel. Iga kuue kuu järel (vajadusel sagedamini) toimuvad ühised võrgustikukohtumised koos KOV-i esindajaga.

Noor ise korraldab teenusel oma päevakava (arvestades kodukorra reeglitega), toitlustamise ja muud igapäevased tegevused, peretöötaja/noortetöö koordinaator juhendab noort nendes tegevustes.  

1. Järelhooldusteenus Tallinna Lastekodu noortekodus koosneb järgmistest komponentidest:

1.1. Noortetöö koordinaatori (vastutav töötaja) tugi noorele. Toe sagedus sõltub noore individuaalsest vajadusest.

1.2. Noor elab Noortekodu korteris, kus eluaseme kulud katab teenuseosutaja (nt kommunaalmaksed, remonditööd). Noor, kes ei õpi, maksab omaosalustasu.

1.3. Noore kaasamine erinevatesse tegevustesse, mis suurendavad tema praktilisi ja sotsiaalseid oskuseid, teadlikkust tervise, hariduse omandamise, töötamise, huvitegevuse ja vaba aja veetmise võimaluste ning eluasemega seotud küsimuste kohta. Infot jagatakse regulaarselt Noortekodu sotsiaalmeedia grupis (tegemist on kinnise grupiga, kuhu kuuluvad kõik noortekodus teenusel olevad noored).

1.4. Võrgustikukohtumised KOV-i esindajaga. Kohtumised toimuvad vähemalt üks kord kuue kuu jooksul, vajadusel sagedamini. Noortetöö koordinaator jälgib, et võrgustikukohtumised toimuksid regulaarselt.

1.5. Regulaarne suhtlus noortetöö koordinaatori ja KOV-i esindaja vahel. KOV-il on võimalik kogu teenuse jooksul noore käekäiguga kursis olla.

1.6. Vähemalt üks kord kuus vaatavad noor ja noortetöö koordinaator üle perioodiks püstitatud eesmärkide täitmise, analüüsivad ühiselt, mis sai tehtud, mida on vaja teha. Ühiselt püstitatakse uued eesmärgid järgmiseks perioodiks.

1.7. Toimuvad ühisüritused noortekodu teenusel olevatele noortele (nt ühine kinokülastus, linna avatud noortekeskuse külastus, nädala eelarve arvestamise õppimine, ühine menüü koostamine ja toidu valmistamine).

2. Noorele, kes vajab ööpäevaringset tuge või järelvalvet (ei ole veel valmis täielikult iseseisvuma), osutatakse järelhooldusteenust perekodus/ asenduskodus, kus noor viibis asendushooldusteenusel. Järelhooldusteenus perekodus/asenduskodus elavale noorele koosneb järgmistest komponentidest:

2.1. Perevanema/kasvataja (edaspidi: peretöötaja) ööpäevaringne tugi ja nõustamine teenusel olevale noorele. Vajadusel noortetöö koordinaatori abi. Igale noorele on määratakse peretöötajate hulgast usaldustöötaja (vastutav töötaja).

2.2. Noor elab perekodu/asenduskodu ruumides, kus eluaseme kulud katab teenuseosutaja (nt kommunaalmaksed, remonditööd). Noor, kes ei õpi, maksab omaosalustasu.

2.3. Noore kaasamine erinevatesse tegevustesse, mis suurendavad tema praktilisi ja sotsiaalseid oskuseid, teadlikkust tervise, hariduse omandamise, töötamise, huvitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ja eluasemega seotud küsimuste kohta.

2.4. Võrgustikukohtumised KOV-i esindajaga ja noortetöö koordinaatoriga. Kohtumised toimuvad vähemalt üks kord kuue kuu jooksul, vajadusel sagedamini. Vastutav töötaja jälgib, et võrgustikukohtumised toimuksid regulaarselt.

2.5. Regulaarne suhtlus peretöötaja ja KOV-i esindaja vahel. KOV-il on kogu teenuse jooksul ülevaade noore käekäigust.

2.6. Vähemalt üks kord kuus vaatavad noor ja vastutav töötaja üle perioodiks püstitatud eesmärkide täitmise, analüüsivad ühiselt, mis sai tehtud, mida on vaja teha. Ühiselt püstitatakse uued eesmärgid järgmiseks perioodiks.

2.7. Ühisüritused (nt ühine Töötukassa karjäärikeskuse külastus, linnaosa avatud noortekeskuse külastus) teenusel olevatele noortele. Sisend ühisürituse teema osas tuleb noortelt endilt.

Teenuse sihtrühm

Teenuse sihtgrupiks on Sotsiaalhoolekande seaduse järgi asendushooldusteenuselt lahkuv täisealine noor, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:

·         esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui noore 25-aastaseks saamiseni,

·         õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui noore 25-aastaseks saamiseni, või

·         noore 25-aastaseks saamiseni.

KOV võib tagada järelhooldusteenuse ka eestkostelt lahkuvale noorele, kes jätkab õpinguid eelpool nimetatud tingimustel.

KOV võib tagada järelhooldusteenuse samuti noorele, kes ei õpi, kuid kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel. Järelhooldusteenust osutatakse kuni isiku 25-aastaseks saamiseni.

Üldjuhul asub noor järelhooldusteenusele selle õppeaasta lõpus, mil ta sai 19-aastaseks, erandjuhtudel, noore enda soovil ja tema huvides, võib täisealiseks saanud õppiva noore (18-aastane) suunata järelhooldusele ka varem. Kõrgkoolis õppiv noor suunatakse järelhooldusteenusele 18-aastaseks saades (kui asus õppima kõrgkooli varem) või kõrgkooli õppima asumisel.

Teenuse osutamise alus

Järelhooldusteenuse osutamise aluseks on vastav leping.

Noorel on õigus taotleda teenust (kirjutades vabas vormis avalduse) KOV-ilt. KOV-i esindaja koos noorega hindab noore teenuse vajadust ja ulatust (mh kas vajab teenust perekodu/asenduskodu juures või noortekodus), mis fikseeritakse noore juhtumiplaanis. Koos noorega täidetakse järelhooldusele suunatava noore esmase info kaart ning noor allkirjastab selle, andes nõusoleku info edastamiseks teenuseosutajale. Juhul kui tegemist on Tallinna Lastekodus asendushooldusel olnud noorega, ei ole infokaardi esitamine vajalik.

Enne teenuse taotlemist või enne teenusele tulemist on noorel (võimalusel koos asendus- või perekodu usaldustöötaja, hoolduspere vanema või eestkostja ning KOV-i esindajaga) võimalik teenusega tutvuda, et teha teadlik otsus teenuse sobivuse kohta.

KOV-i esindaja pöördub teenusekoha saamiseks e-kirja teel noortetöö koordinaatori poole (vajadusel esitab järelhooldusele suunatava noore esmase info kaardi). Vaba koha olemasolul lepitakse kõigi osapooltega (noor, KOV, teenuseosutaja) kokku teenusele tuleku aeg. Enne teenuse algust toimub võrgustikukohtumine, kus osalevad KOV-i esindaja, noor (võimalusel ka asendus- või perekodu usaldustöötaja, hoolduspere vanem või eestkostja) ning noortetöö koordinaator.

Enne teenusele tulekut sõlmib Tallinna Lastekodu kas kahe- või kolmepoolse teenuse osutamise lepingu. Juhul kui noor kuulub sihtrühma, kellele KOV võib teenust osutada (ei ole kohustatud) või kui tegemist on noorega, kelle rahvastikuregistri järgne registreeritud elukoht on väljaspool Tallinna, sõlmitakse alati kolmepoolne leping (KOV, teenuseosutaja, noor). Lepingus lepitakse kokku teenuse osutamise tingimused, maht ja rahastamine.

Vastutav töötaja tutvustab noorele järelhooldusteenusele tulles lepingu sõlmimisel kodukorda ning noore õiguseid ja kohustusi teenusel viibides. Noor allkirjastab nõusoleku isikuandmete töötlemiseks teenuse ajal. Samuti kinnitab noor allkirjaga, et kohustub täitma kodukorda ja noortekodu korterisse elama asudes ka eluruumi kasutamise tingimusi ning allkirjastab talle kasutada antava vara nimekirja.

Teenuse osutamine lõpeb lepingu lõpetamisega. Leping lõpetatakse poolte kokkuleppel, teenusel oleva noore enda, KOV-i esindaja või teenuseosutaja algatusel või tähtaja möödumisel. Kui teenusel olles langeb ära noore teenusel olemise alus, on noor kohustatud sellest viivitamatult teenuseosutajat teavitama.

Teenuselt väljumine on sujuv ja noor on selleks põhjalikult ette valmistatud. Vastutav töötaja toetab ja juhendab noort koostöös KOV-iga oma elamispinna leidmisel ja sisseseadmisel. Juhul kui noor vajab pärast teenuselt lahkumist täiendavat tuge või abi, teavitab teenuseosutaja sellest KOV-i.

Noortekodus teenusel olnud noore teenuse lõppedes kohtub noortetöö koordinaator noorega noortekodu korteris, vaatab üle korteri seisukorra ning kontrollib noore kasutusse antud asjade olemasolu. Noor tagastab vara ja võtmed.

Teenusega kaasnevad kulud

Teenust rahastatab KOV lepingu alusel. Teenuse hinna kehtestab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Kui noor ei õpi, on teenuse eest tasumise kohustus (omaosalus) ka temal endal. Noore ja KOV-i kohustused, mis puudutavad teenuse eest tasumist (sh noore omaosaluse määr), fikseeritakse järelhooldusteenuse lepingus.

Teenuse hind kujuneb järgmistest kuludest:

·         teenusega otseselt seotud personalikulud, mis sisaldavad tööjõukulusid ja personaliga seotud koolituste, tervishoiu- ja töökoha kulusid. Teenusega seotud töötajate arv oleneb noore individuaalsest abi- ja toe vajadusest;

·         teenuse sihtrühmaga otseselt seotud kulud, mis sisaldavad ruumide kommunaalkulusid, ruumide sisustust, täiendava nõustamise kulusid, noore kaasamist erinevatesse tegevustesse (mis suurendavad tema praktilisi ja sotsiaalseid oskuseid, teadlikkust tervise, hariduse omandamise, töötamise, huvitegevuse, vaba aja veetmise võimaluste ja eluasemega seotud küsimuste kohta jne);

·         administreerimiskulud, mis sisaldavad administreeriva personali tööjõukulusid ja muid majanduskulusid, näiteks ruumide kulud.

Töökorraldus

Teenust osutatakse Tallinna Lastekodu ruumides elavatele noortele, teenus on ööpäevaringne.

Tallinna Lastekodu osutab teenust eluruumis, kus on magamistuba (või -toad), köök või kööginurgaga elutuba, WC ja vannituba. Ühes magamistoas elab kuni kaks noort. Noortele on tagatud toiduvalmistamise ja pesupesemise võimalus, selleks on olemas vastav inventar. Ruumid vastavad eluruumi nõuetele.

Noortekodus elavaid noori nõustab ja juhendab noortetöö koordinaator üldjuhul päevasel ajal. Probleemide korral saab noor pöörduda teenuseosutaja poole ka töövälisel ajal. Teenuseosutaja poolsed kontaktid ning kõik muud vajalikud kontaktnumbrid, kuhu noor mure korral saab pöörduda, tehakse noortele kättesaadavaks.

Perekodus/asenduskodus elavale noorele on tagatud ööpäevaringne tugi peretöötajate poolt. Vajadusel suunab peretöötaja noore noortetöö koordinaatori, muu spetsialisti või avaliku teenuse pakkuja juurde. Toe vajadus ja spetsiifika sõltub noore individuaalsest vajadusest.

Kogu noore kohta käiv info kantakse e-päevikusse.

Noortekodus teenusel olev noor korraldab teenusel oma igapäevast elu iseseisvalt ja kohustub järgima teenuseosutaja poolt kehtestatud kodukorda ja eluruumi kasutamise tingimusi. Noor teeb koostööd teenuseosutajaga, nõustub igakuiste kontaktkohtumistega ning täidab tegevusplaanis püstitatud eesmärke. Eesmärkide ja seatud ülesannete analüüs toimub vähemalt üks kord kuus, vajadusel sagedamini.

Perekodus/asenduskodus teenusel olev noor korraldab oma igapäevast elu võimalikult iseseisvalt (vastavalt oma võimetele) ja kohustub järgima kehtestatud kodukorda. Noor teeb koostööd teenuseosutajaga, nõustub regulaarsetete kohtumistega, täidab tegevusplaanis püstitatud eesmärke ja osaleb tegevustes, mida koordineerib noortetöö koordinaator.

Teenust ei osutata noorele, kes ei nõustu või ei ole võimeline järgima kehtestatud kodukorda ja kehtivaid seaduseid.

Ühe kuu jooksul pärast noore teenusele tulekut kutsub vastutav töötaja kokku võrgustikukohtumise, milles osalevad noor, vastutav töötaja, KOV-i esindaja ja vajadusel noore endise asendus- või perekodu usaldustöötaja, hoolduspere vanem või eestkostja. Koostöös koostavad nad noore tegevusplaani. Tegevusplaani koostamisel selgitatakse välja noore abivajadus ning plaan sisaldab tegevusi, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks, sh noore enda planeeritavad tegevused, teenuseosutaja poolsed toetavad tegevused, vajadusel ka muud tugiteenused. Tegevusplaan koostatakse 6-kuuliseks perioodiks.

Vastutav töötaja toetab ja motiveerib noort tegevusplaani elluviimisel, koos noorega hinnatakse üks kord kuus eesmärkide täitmist ja tegevuste elluviimist, vajadusel seatakse uued eesmärgid ja lepitakse kokku tegevused. Kord poole aasta jooksul kutsub vastutav töötaja kokku võrgustikukohtumise, milles osalevad noor, vastutav töötaja ja KOV-i esindaja ning kus vaadatakse üle noore tegevusplaan, antakse hinnang saavutatud tulemustele ja seatakse uued saavutatavad eesmärgid järgmiseks perioodiks.

Teenusel viibimise ajal noortetöö koordinaator/peretöötaja nõustab, toetab ja juhendab noort või vajadusel suunab vastava spetsialisti, avaliku teenuse pakkuja juurde või teenusele järgmistes valdkondades:

• praktilised oskused (nt kodutööd, isikliku eelarve planeerimine ja rahaga toimetulek, toiduvalmistamine, aja planeerimine);
• sotsiaalsed oskused (nt konfliktide lahendamine, suhtlemine, tugivõrgustiku loomine ja hoidmine, erinevate asutustega asjaajamine, sh kirjalik asjaajamine);
• tervis (füüsiline ja vaimne, sh tervislik toitumine, hügieen, seksuaaltervis);
• haridus ja töö;
• huvitegevus ja vaba aeg;
• enesejuhtimis- ja enesekohased oskused (nt eneseanalüüsi oskus, enese väärtustamine, tulevikuplaanide tegemine, eesmärkide seadmine);
• eluasemega seotud küsimused (nt tulevase eluasemega seotud küsimused).

Koostöö teiste asutustega

Noorele võib samaaegselt osutada ka muid vajaduspõhiseid ja tema toimetulekut arendavaid, säilitavaid või toetavaid kohaliku omavalitsuse või riiklikke teenuseid.

Teenuseosutaja teeb noore huvides koostööd teiste organisatsioonidega ja motiveerib noort koostööd tegema.

Teenuseosutaja teeb koostööd teiste sarnaste teenuste pakkujatega Eestis ja välismaal kogemuste ja parimate praktikate vahetamiseks.

Teenuse oodatav tulemus

Teenuse kasutamise tulemusena säilib või paraneb teenust saava noore iseseisev toimetulek ning tal on võimalus omandada haridus, leida töökoht ja aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Teenuse eesmärgipärasust ja mõju hinnatakse individuaalselt noore tegevusplaani ülevaatamise raames vähemalt üks kord kuue kuu jooksul, mis võimaldab teha parendusi lähtuvalt noore vajadustest. Tulemuslikkust hindavad teenust saav noor, teenuseosutaja ja KOV-i esindaja.

Kvaliteedi tagamine

Teenuse osutamisel lähtutakse teenusekirjeldusest ja Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhisest.

Teenuse kvaliteedi tagamiseks ja parendamiseks rakendatakse sisehindamise protsessi: üks kord kahe aasta jooksul viiakse läbi teenuse enesehindamine kvaliteedijuhise kriteeriumite alusel, milles võetakse arvesse ka huvigruppide tagasisidet, hindamise tulemusena planeeritakse ja viiakse ellu parendustegevused.

Huvigruppide kaasamiseks teenuse kvaliteedi tagamisel teenuseosutaja:

·         küsib noortelt ja neid teenusele suunanud KOV-i esindajatelt tagasisidet üks kord aastas ning avalikustab kokkuvõtte oma kodulehel;

·         viib noortega üks kord kahe aasta jooksul läbi tagasisidevestlused;

·         kogub teistelt huvigruppidelt vajaduspõhiselt tagasisidet;

·         tagab lastele/noortele, KOV-i esindajatele jt huvigruppidele võimaluse esitada omapoolseid ettepanekuid teenuse parendamiseks pöördudes suuliselt või kirjalikult teenuseosutaja poole, sh anonüümse tagasiside andmise võimalus kodulehe kaudu;

·         analüüsib huvigruppide tagasisidet ja kasutab seda teenuse kvaliteedi hindamisel ja parendamisel.

Kaebuste menetlemine

Kaebuste menetlemisel lähtutakse teenuseosutaja kaebuste ja ettepanekute esitamise ja menetlemise korrast. Inimene, kelle õigusi on teenuse saamise menetluses rikutud, võib esitada vaide Tallinna Linnavalitsusele 30 päeva jooksul alates vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada saamisest. Inimene, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, võib pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Järelevalve

Sotsiaalhoolekande seaduse § 157 kohaselt teeb nii riiklikku järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelhooldusteenuse osutamisel ning haldusjärelevalvet teenuse kvaliteedi üle Sotsiaalkindlustusamet.

Tallinna linnas osutatava järelhooldusteenuse üle teeb lisaks järelevalvet ja nõustab teenuseosutajat Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

Järelevalvet teevad ka Päästeamet ja Terviseamet.